Esimene suur asi oleks ehk see, et olen nüüd hea sõber inimesele kelle pärast minu ex mind maha jättis ja siis jättis see inimene minu ex'i maha - karma. Eks meie suhtlus hakkas täitsa juhuslikult ja mingi aja pärast avastasime, kes me oleme ja jätkasime suhtlemist. On olnud kasulik meile mõlemale, et oleme sõbrad, me mõlemad ehk mingil määral aitame üksteist hingeliselt, moraalselt ja emotsionaalselt. On teada saadud palju uusi fakte, mõlema osapoole käest, enamasti on kõik negatiivsed, ütleme nii, et palju rohkem valet ja petmisi on saadud teada ex'i kohta, mis eriti enam ei loe, mis on minevikus, jäädagi sinna.
Teiseks, iroonilisel kombel on tekkinud mul peaegu 2 käetäit uusi naistuttavaid, see on see iroonia, et tahad leida head ja täisväärtusliku kutti aga kohtud hoopis väga ägedate neiude ja naistega aga ega ma ei kurda :)
Kolmandaks, olen leidnud ehk mingil määral endale uue emotsionaalse rahulduse saamise viisi - kaisutada ja olla kaisus kellegiga. Teistel (pededel) on fuckbuddy'd, mul on kaisubuddy'd :P
2 inimest on olnud, kaugemale kui purjuspäi paar korda suudlemine ja niisama koos magamine ei ole asi ka läinud. Ma ei tahakski, et oleks. Aga on hea olnud mingil määral see kõik. Eks mõlemad pooled ma arvan on saanud mingi emotsioaalse rahulduse sellega.
Neljandaks, võibolla kolib minu ex minu juurde tagasi, teema on keeruline aga ütleme nii, et asi ei ole baseerunud üldse emotsionaalsuse ega mingite tunnete põhjal. Asi on suht hädavajalik võiks isegi öelda. Eks vaatab, kuidas see asi edeneb edasi.
Hiljuti oleme jälle suhtlema hakkanud, eks vaatab, mis tulevik toob. Mu korterikaaslane hiljuti vintis peaga küsis minu käes, et kui ma teaks, et homne päev oleks minu viimane siin maa peal, siis kellega ma veedaks selle öö, ja kahjuks või õnneks, oleks see ikka veel R. Aga nii see on, ma ei viitsi enam võidelda ja teeselda ükskõiksust, lihtsalt ei viitsi. Ma ei looda midagi ja kui aus olla eks ei taha ka midagi temaga, ma ei lase teda liiga lähedale isegi sõpruse mõttes, eks see kõik võtab aega, jne.
Mind on kummitanud viimasel ajal Sex ja Linna Samantha karakteri sõnad, osas kus peale seda, kui nad leppisid taas Richardiga ära, kes pettis Samanthat, ei saanud Samantha pea üldse rahu, sest arvas, et Richard jälle petab teda ja peale mitmeid korruseid trepist üles roninud ja väsinud Samantha, avastedes, et Richard ei peta teda, tegi ta ikka lõpu suhtega, öeldes "I love you, but I love me more." See on nii tõsi lihtsalt. Sex ja Linn on tõesti gay kuttide isiklik piibel mingil määral :D
Aga enamasti on niisama chill olnud see puhkus, tõesti hea, olen enda peale aega kulutanud ja see on olnud hea tunne. Olen puhanud.
