We Don't Need Much

Eile oli super õhtu peale tööd. Mulle nii meeldivad sellised spontaansemad õhtud, mis on väljapool rutiini. Eriti kui neid saab veeta minu jaoks ja minu arvamuses parimate inimestega maailmas. V tuli MSNi ja ajasime nati juttu ja me ei olnud juba üksteist mitu nädalat kindlasti näinud ja otustasime, et tulen V'le külla.

Saigi mindud peale tööd: õlu, vesipiip viinamarja tubakaga (minu uus lemmik) ja parim sõber - kõik, mis vaja :) Parimate sõpradega ongi lahe see, et mitte miski ei ole tabu, sa saad kõigest rääkida. Sõpradega veedetud ajas aega nagu sellist polegi minuarust, sest enne kui sai kella uuritud oli see juba number ühele päris lähedal.

Kõndides koju ma mõtlesin oma elu peale, ma olen tegelikult nii õnnistatud, mul on katus pea kohal, mul on minu tervis, ma ei nälgi täielikult ja mis peamine...minu elus on suurepärased inimesed kes hoolivad minust ja kellest hoolin ka mina.

Niisiis tänan sind V, et oled minu elus olemas, tea, et sa oled mulle väga kallis ja see teadmine, et sa tunned ka sama minu vastu on ülim! :)