Mõni päev tagasi mõtlesin ma oma endistele partneritele ja üldises mõttes ex'idele. Eriti sellele, kuidas tundub, et peale lahkuminekuid, aja möödudes, kui me suuremast valust ja solvumisest ja vihast üle saanud, muutume või me tahame muutuda samasugusteks nagu olid/on nemad (meie ettekujutuses).
Kui rääkida isiklikust kogemusest, siis suve algusest hakkasin ma palju rohkem olema avatud uutele tutvustele, flirtima ja "mängima" teise kuttidega ja nüüd mõeldes, oli just see mida tahtis teha minu ex sellel ajal kui olime koos ja ka peale lahkuminekut. Samuti on mul sõber kes lahku läinud oma endisega ja hetkel päris seksihimuline, et sooviks on seksida kellegiga suht niisama, kuigi samas oli/on tema ex just samasugune.
Niisiis kas tõesti aja möödudes muutume (tahame muutuda) meie samasugusteks nagu olid/on meie ex'id? Kas me peame seda mingil haiglasel viisil meie võimaluseks nendele kätte maksta? Kas me tunneme, et kui me langeme samale tasemele nagu nemad, siis on nendest ülesaamine meie jaoks kergem?
Ehk see ongi see salapärane X faktor.
