Ta ronis aeglaselt voodist välja, tõusis püsti ja just enne kui ta sisenes vannituppa keeras ta oma pea tagasi ja silmitses figuuri, mis oli linade all. Ta mõtles, kas see figuur on ikka sama kena nagu oli ta eile öösel peale viina ja absinthide shot'e? Ta oli hirmul kui astus peegli ette ja hea põhjusega, ta nägi sant välja. Punased silmad, juuksed peas tundusid nagu oli neid kastetud WC potti ja siis vett peale lastud. Ta tegi kõik, mis oli tema võimuses, et ta näeks natukenegi värskem välja, eriti midagi head välja sellest ei tulnud.
Kui ta avas vannitoa ukse siis figuur voodis juba liikus, kõik mida ta leidis, et end katta oli väike käterätik. Väljudes vannitoast oli tal tunne, et ta väljus lavale paljana, tuhandete pilkude ees. Nähes nüüd figuuri, kes lesides seal, üks käsi pea taga, oli tal hea meel, et see ei olnud ainult alkohol, mis tegi ta kenaks. Ta oli vägagi sümpaatne, tal olid isegi põselohukesed, mida ta alkojoobes öösel ei märganud.
Kui ta tuli voodi juurde vaatas figuur teda, pea natuke külje peal. „Kurat, oli vaja korjata oma asjad kokku ja kaduda sealt kus kurat,“ mõtles ta. Vaikus ja siis: „Ma ei uskunud, et sa saad veel paremini välja näha, paistab, et ma eksisin.“
Ta naeratas kohmakalt komplimenti vastu võttes ja ronis tagasi voodisse. Ta vihkas tavaliselt hommiku kaisutamise ideed aga sellel hommikul oli millegipärast kõik palju kuumem.
