Viimasel ajal olen mõelnud suhetele ja endale ja kuidas olen ma vastu võtnud "suhet" üleüldiselt. Nagu ka palju teised vaated on ka see vaade selle aasta suvekuumuse käes sulanud ja saanud absoluutselt teise vormi. Ma võtan "suhet" palju vabamalt. Kui ma olen mõeldud olema kellegiga, siis see ka juhtub ja kui ei ole ja asjast ei tule midagi, siis ei olnud see saatusel plaanis - kõik. Nii lihtne see tegelikult ongi.
Vahel me ütleme ja kelgime ehk isegi mingil määral, et jah "nii arvan ja usun ka mina" kuigi südames on meil alati mingi ärevus ikka sees, et kas nüüd tuleb või ei tule sellest midagi välja. Mina võin aga ausalt öelda, et mu südames pole isegi seda ärevust, mitte, et ma olen muutunud mingiks külmaks ja kalgiks "bitch'iks" kuigi oeh, kuidas tahaks selline olla aga ei, ma ei ole selline. Sellised püüavad olla enamus gay ühiskonnas elutsevad inimesed, sest "bitch" olla on ju nii "cool". Mina, ei arva seda.
Jah, rahu on südames. Selline tunne, et selle sügisega kui hakkavad vaikselt langema puudelt lehed, samamoodi langevad vaikselt mured ja probleemid hingelt, kõdunevad ära ja sulanduvad ning matavad end mullaga ühte.
Vahel me ütleme ja kelgime ehk isegi mingil määral, et jah "nii arvan ja usun ka mina" kuigi südames on meil alati mingi ärevus ikka sees, et kas nüüd tuleb või ei tule sellest midagi välja. Mina võin aga ausalt öelda, et mu südames pole isegi seda ärevust, mitte, et ma olen muutunud mingiks külmaks ja kalgiks "bitch'iks" kuigi oeh, kuidas tahaks selline olla aga ei, ma ei ole selline. Sellised püüavad olla enamus gay ühiskonnas elutsevad inimesed, sest "bitch" olla on ju nii "cool". Mina, ei arva seda.
Jah, rahu on südames. Selline tunne, et selle sügisega kui hakkavad vaikselt langema puudelt lehed, samamoodi langevad vaikselt mured ja probleemid hingelt, kõdunevad ära ja sulanduvad ning matavad end mullaga ühte.
